Kirjandusteooria
dialoogist normaalsed. (,,Kas soovid kohvi?" ,,Ei, teed") Vastus ,,Ei teed" kõlaks dialoogist
väljaspool veidralt. Ka tekstilingvistika arenemisel oldi ideel, et lause on see mida on vaja
analüüsida. Arvati et lausete vahel on seos, mis moodustavad teksti. Teksti moodustamine
sõltub kasutusolukorrast ja funktsioonist, mitte keele üldisest struktuurist. Tekst on koht kus
keele tähendus realiseerub. Püüti koostada tekstigrammatikaid sarnaselt keelegrammatikale,
millega saaks eristada normaalseid tekste ebatavalistest. Teksti moodustamine sõltub
kommunikatsiooniolukorrast.
Kasutatakse tagasiviiteid, struktuurilist sidusust asesõnu ja sünonüüme.
Mari on minu õde, ta töötab siin. Struktuuriline sidusus (grammatiline & lingvistiline) erineb
semantilistest sidususest.
Tekst ei pea olema tingimata ainult sõnaline, töötab ka mõnes muus süsteemis.
Linnasemiootika uuritakse milliste tähenduste abil loob linn tähendusi (tegelikult
annaabi.ee 
