Sissejuhatus eesti keele uurimisse
· 1914 Tartus murdekogumiskoosolek, EKSil aasta lõpuks 75 murdekogujat. 1920 jätkas Emakeele Selts
· Saareste: murdearhiivi rajaja, murdegeograafilise meetodi (prantsuse keeleteadusest) juurutaja Eestis.
· Nägi, kuidas Lönnroti soome-rootsi sõnaraamat lõigati sedeliteks, tegi murdesõnade kogumist alustades sama W
sõnaraamatuga. Murdesõnavara kogumine teemade kaupa.
· Saarest kolm peateost: väitekiri, murdeatlas, mõisteline sõnaraamat.
Keelegeograafilised uurimused:
· 1924 ,,Leksikaalsetest vahekordadest eesti murretes I. Analüüs 60 kaardi ja 1 skeemiga " esimene väitekiri TÜs eesti
keele kohta; esimene põhjalik uurimus eesti murrete sõnade päritolust. 160 mõistest, 15 allrühma. Eesmärk
kirjeldada võimalikult täpselt lähedasi sõnatähendusi, selgitada murrete sõnavaraerinevuste vanus ja erinevuste
ulatus eesti keele iseseisva arengu alguses.
· 1938"Eesti murdeatlas", 1942 2. Vihik, kokku 66 kaarti
annaabi.ee 
