Kirjandusteooria
mõtleb. Autor on surnud, tekstis räägivad igasugused muud hääled, koodid ja märgisüsteemid.
R. Bart ,,S/Z" uurimus.
Saussure: ,,keeles ei ole positiivseid elemente, keeles on ainult erinevused". Sõnade
tähendused sõltuvad nende suhtestumisest kontekstiga keelesüsteemis. Pole ühte stabiilset
märki, vaid tuleb sukelduda keelesüsteemi rägastikku uurimaks kuidas need süsteemid
omavahel toimivad.
Bahtin vaatab ka keeleelemente suhtelisena ja üksteisest mõjutatuna, kuid tema jaoks ei teki
tähendus kui üldises struktuuris vaid sotsiaalsetes kontekstides. ,,Sõna saab tähenduse
erinevates kõnemomentidel, stiilides ja allkeeltes, hetkedel ja kohtadel kus inimesed
üksteisega suhtlevad või dialoogi peavad, seotud keelekultuuridega" Keelekasutus on alati
kommunikatiivne. Inimene suhtestub loetud tekstiga, lugemist seostab oma varajasemate
arusaamadega (nt tõeline naine |Balzac|)
annaabi.ee 
