Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
julgeolekule kasulik. Juba Eesti Vabariigi ajaloos on nha, et eestlastel pole
kunagi eriti soojad suhted venelastega olnud. Venemaa on Eestit korduvalt
okupeerinud ning isegi tnapeval, demokraatlikus maailmavaates,
diskrimineerivad venelased eestlasi. he kige selgema nitena vib tuua
keele kasutuse. Venelased on ldjuhul kindlal arvamusel, et kuigi nemad elavad
Eestimaal, peab eestlane ra ppima vene keele, mitte aga venelane eesti
keele. Kui aga eestlaste ja venelaste vahel on juba tsine keelebarjr, ei
ole see aga ka kuidagi kasuks Eesti julgeoleku tagamiseks. Seega, olen kindlal
arvamusel, et hetkel kehtiv ajateenistuse kohustuse seadus on sobilik ning seda
ei ole vaja muuta.
Vljapete koha pealt on palgaarmee kaitsevime madalam ja
kaitseveteenistuskohustusel krgem just vikeriikide suhtes, sest palgaarmeed
on kulukam lal pidada kui kaitseveteenistuskohustust. Samuti on olemasolev
riigikaitse ssteem muutunud traditsiooniliseks, on juurdunud. Peale selle