Mitmekeelne oskussuhtlus
omen korpus on samuti võimaldanud soome tõlkekeele mitmekülgset
uurimist, nt Mauranen ja Jantunen 2005.
Korpusuurimus võimaldab vaadelda ja analüüsida suurt hulka
keeleandmeid ning on loomu poolest kvantitatiivne. Siiski peab meeles
pidama, et vaid kvantitatiivsete andmete kättesaadavus ei põhjenda
uurimuse tegemist (nt House 2008, Baker 2004). Arvandmed võiksid
olla vaid alguspunkt ning tõeliselt oluliseks osutub pigem see, et
uurija leiab, milliseid keeleaspekte uurida ning kuidas korpusest saadud
andmeid tõlgendada (Baker 2004: 169).
Tõlkekeel
Suurem osa korpuspõhisest tõlketeadusest tegeleb tõlkelise keele ehk
tõlkekeelega. Tõlkekeel ilmneb tekstides, mis luuakse mingisse keelde
tõlkides. Üks viide algupärasest keelest erinevale tõlkekeele eksistentsile
on seegi, et üldkeelekorpuse koostamisel jäetakse tõlketekstid enamasti
kõrvale. Samuti on tõlkekeele erilisust tuvastatud mitmetes erinevaid
meetodeid kasutavates uurimustes.