Eesti sotsiolektide seisund
Kolmandaks, Labov arvestas ka keele stiililist
varieerumist, mõistes selle all situatsiooni varieerumist argisest ametlikuks.
Labovi meetodi puhul on oluline, et see oli kvantitatiivne uurimine. St ta sõnastas oma
järeldused kvantitatiivsete erinevustena mingi keelevariandi kasutamises. Näitas, et üks
rühm kasutab mingit hääldusjoont X protsenti ja teine Y protsenti. Kuid see pole ainus
meetod keele sotsiaalse varieerumise uurimiseks. Eriti keele soolist varieerumist on uuritud
ka keeleantropoloogiliste meetoditega ja vestluseanalüüsiga. Keele vanuselist erinevust
uurivad kohati hoopis spetsiifilised lingvistikaharud nagu lastekeele uurimine. Ja keele
muutumist käsitleb võrdlev-ajalooline keeleuurmine, mis keskendub keelesisestele
muutumiste põhjustele. Samuti on nüüd välja arenenud uuem keelemuutuste uurimise
suund, grammatikaliseerumise teooria.
6
Variaabel kui keskne mõiste