Faehlmann
Faehlmanni ilukirjanduslik looming jäi tema elu ajal eesti rahvale suures osas tundmatuks. Tema
loodud muistenditega sai rahvas eesti keeles tutvust teha alles mõnikümmend aastat pärast tema
surma. Paljud algatused jäid lõpule viimata ja eesti keele grammatikat ta koostada ei jõudnud.
Ta suri 1850. aastal kopsuhaiguse tagajärjel. Faehlmann panustas väga palju eesti kirjandusse ja
keelde ning tema auks on Tartusse püstitatud mälestussammas.
Looming
Aktiivne kirjutus ja keelealaline tegevus ongi peamiselt seotud lektoritööga ülikoolis ning ÕES-
iga. Faehlmanni tõekspidamisi kujundasid valgustusfilosoofia,loodusteadlik haridus, usuline
vabameelsus ja tihe kokkupuude talupoegadega.Ta oli eestlaste ajalooga lähemalt tutvunud ning
ta tunnetas rahvale osaks saanud ülekohtut baltisakslaste poolt. Faehlmann pidas lugu eesti rahva
vaimumaailmast ja keele rikkusest, oma teostes kaitses ta talurahvast.
Faehlmann oli eestlaste eepose ,,Kalevipoeg" algataja. 1839