Ungari sõnad on tihti peale väga pikad. Ungari keeles ei ole grammatilist sugu, artikleid ja atribuut ei käändu. Ungari sõnavara põhikiht on ürgne. Sellised on põhilisi tegevusi väljendavad verbid, kehaosade nimetused, elava ja elutu looduse objektid ja nähtused, ruumis ja ajas orienteerumist märkivad sõnad, lisaks arvsõnad ja asesõnad. Ka grammatilise süsteemi alused on sellest perioodist, mida kutsutakse eelungari perioodiks. Järgmist keeleajaloolist perioodi nimetatakse vanaungari perioodiks. Kõige olulisemad keelelised mõjutused sel perioodil tulid slaavi keeltest. Keskajal võib arvestata juba ka saksa mõjuga. Vanaungari perioodi hilisemast ajast pärinevad esimesed käsitsi kirjutatud ungarikeelsed koodeksid. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. (1) Ajalugu Aastal 895 või 896 jõudisd ungarlased pärast pikki rändamist Kesk-Doonau madalikule. Peamiselt tulid nad Lääne-siberist ja Uurali piirkonnast. (3) 1
Ka grammatilise süsteemi alused pärinevad sellest perioodist, mida on tavaks nimetada eelungari perioodiks. Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all
Ka grammatilise süsteemi alused pärinevad sellest perioodist, mida on tavaks nimetada eelungari perioodiks. Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all
annaabi.ee 
