A.dumas Kolm musketäri terve raamat
»
D'Artagnani uhkus ajas end veelgi rohkem sirgu. Tänu hobusemüügile omas ta oma
karjääri algul neli eküüd rohkem, kui oli olnud härra de Treville'il.
«Kui suur teie rahasumma ka ei oleks, aga te peate selle alles hoidma,» jätkas härra
de Treville. «Pealegi
40
peate te end täiendama oskustes, mis on vajalikud aadlikule. Veel täna kirjutan ma
Kuningliku Akadeemia direktorile ja alates homsest võtab ta teid vastu ilma igasuguse
maksuta. Ärge keelduge sellest väikesest sõbralikkuse avaldusest. Akadeemiasse
vastuvõtmist on mõnikord asjata taotlenud meie maa kõige rikkamad ja tähtsamad
aadlikud. Te õpite seal ratsutamist, vehklemist ja tantsimist. Te omandate seal häid
teadmisi ja tulete siis aeg-ajalt mind vaatama, et mulle öelda, kuidas te olete edasi
jõudnud, ja ma püüan siis teie heaks midagi teha.»
Kuigi d'Artagnan ei tundnud õukonnakombeid, mõistis ta ometi, et vastuvõtt oli jahe.