Valitsemine ja avalik haldus
Seadused, eriti põhiseadus ehk konstitutsioon, mängivad demokraatlikus valitsemises
esmatähtsat rolli, seepärast nimetatakse demokraatlikku valitsemiskorda ka
põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus
võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Kui diktatuur kujutab
endast piiramatut võimu, siis demokraatia on piiratud võim. Üldjoontes liigitatakse
need piirangud sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavd
võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Näiteks ei tohi valitsus võtta vastu
riigieelarvet. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel
tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Näiteks võib valitsus võtta laenu, kuid
laenulepingu peab ratifitseerima parlament.
Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus.
Presidentalism ja parlamentarism
Nende kahe demokraatiavormi eristamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
annaabi.ee 
