Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
aasta Leningradi protsessi etc. Samuti
algatati Moskvast eri kirjandusliikide (näiteks usukirjandus) hävitamise kampaaniad. C?ldse
hakkab nende aastate keelunimekirjades domineerima nõukogude trükis. Näiteks 1952. aastal
keelati täielikult aastail 1944-1949 ilmunud eesti- ja venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade
laenutamine õpilastele ja üliõpilastele. Erihoius olid kõik esimese nõukogude
okupatsiooniaasta ja sõja ajal N. Liidu tagalas ilmunud trükised. Ehk teisisõnu - kõige
keelatum oli eilne ajaleht.
Mis puutub Saksa okupatsiooni (see kuulus küll täies mahus hävitamisele) ja eriti Eesti
Vabariigi aegsesse eestikeelsesse kirjandusse, siis siin oli hädavajalik koostöö kohalike
kirjandusetundjatega, neid oli aga raske leida. Paljud bibliofiilid olid emigreerunud just
esimesel nõukogude aastal kogetu tõttu, paljud hukkunud, vangis või lahkunud erialaselt töölt.
Glavliti töö oli ebaprestiizhikas, töötajad peamiselt poolkirjaoskamatud Venemaa eestlased.