Eestimaa talurahvaseadus 1816
ta vabalepingutega võib talurahvale rentida, maata talupoegade hulkumise takistamiseks tuleb
otsida abinõusid, kõik avalikud maksud jäävad mõisnike asemel valdade kanda ning
talupoegadele antakse õigus liikumata vara omandada.38
Nii Eestimaa kui ka Liivimaa talurahvaseaduse kolm peapõhimõtet pandi kirja ka seadusesse.
Esmalt anti talupoegadele isiklik vabadus, mis tähendas, et talupoegade müümine, äraandmine ja
loovutamine on keelatud39 ning mida teostati järkjärguliselt, piirati pärisorjusest vabastatute
liikumisvabadust ning mõisnikel oli õigus kasutada kodukariõigust. Järgmiseks tunnistati kogu
maa mõisnike piiramatuks eraomandiks, millega kõik eelnevad talurahvale kasulikud
kaitsemäärused muutusid tühiseks. Samuti kaotas talupoeg oma maatüki kasutamise, sest
nüüdsest kuulus maa mõisniku ainuliseks ja piiramatuks omandiks. Siiski oli talupoegadel õigus
seda maad vabalepingu alusel rentida.40