Küsimus ideaalsest riigivõimust kerkis päevakorrale 16. ja 17. sajandil. Võimu poolsed kuritarvitused Prantsuse revolutsiooni ajal, 18. sajandi lõpus, aga tõstatasid selle küsimuse veelgi teravamalt. Poliitilise kohustuse mõte ja eesmärk on tagada eelkõige oma ühiskonnale turvalisus. Selleks tuleb allutada rahvas kontrolli alla. Seaduste eesmärk on teha inimeste suhted omavahel ja inimeste suhted riigiga lihtsamaks. Kui poleks seadusi keelamas, siis leidub kindlasti neid inimesi, kes oma isikliku heaolu nimel on suutelised ohustama teiste inimeste turvalisust. Seaduste abil pannakse paika inimeste käitumise normid. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Rousseau`le toetudes, on inimeste jaoks olulised erahuvid, kuid üks osa erahuvidest on sarnane kõigile ühiskonna liikmetele. Selle ühishuvi tõttu ongi mõistlik sõlmida nn ühiskondlik lepe ehk siis kuuletuda riigivõimule
Ta oli nagu metsast linna toodud loom, kes ei teadnud, mida edasi teha. Kõik oli tema jaoks uus ja huvitav. Ta võttis oma vabadust nii suure entusiasmiga, et võttis endale õiguse olla uus peremees. Kõik kohad olid segi pööratud. Pärdik üritas imiteerida Isandat toppides selga tema riideid, neist tüdinedes aga kakkus ta riided ribadeks. Temast sai ka alkoholisõltlane, leides üles viinalähkri ning saades kord alkoholi mõju tunda. Ahvi polnud ju keegi keelamas, ütlemas, mis on õige ja mis vale, seega ta tegi kõike, mida hing ihaldas, milles väljendus ka tema rumalus. Ka näiteks tänapäeva noored, kes ei taha endast targemaid inimesi kuulata, kipuvad tegema asju, mis esimesena pähe kargavad, tagajärgedele mõtlemata, kuid tagajärjed võivad teine kord olla ka üpriski ebameeldivad. Kuid selle asemel, et enne paar korda üle mõelda, muututakse hoopis ise liiderlikeks, kuid
Asi näis lootusetuna. Joe istus sünge näoga ja urgitses kepiga liiva. Viimaks ütles ta: «Ah, poisid, teeme sellele lõpu. Ma tahan koju minna. See on nii igav.» «Oh ei, Joe, pikapeale hakkab sulle siin meeldima,» vastas Tom. «Mõtle ainult, kui tore on siin kala püüda.» «Ma ei hooli kalapüügist. Tahan koju minna.» «Aga Joe, kuskil mujal pole nii head supluskohta.» «Suplemine pole midagi väärt; ma» ei hooli sellest miskipärast, kui pole kedagi keelamas. Ma mõtlen koju minna.» «Oh, lollus! Sa oled ka titake! Tahad vist ema näha.» «Jah, ma tahan ema näha, ja sina tahaksid ka, kui sul oleks ema. Ma ei ole sugugi rohkem tita kui sa ise.» Ja Joe tõmbas nina. «Hea küll, laseme selle viripilli koju ema juurde, eks ole, Huck? Vaene väikseke, või tema tahab ema näha! Las ta siis läheb. Sinule meeldib siin, eks ole, Huck? Meie jääme siia, kas pole tõsi?» «Ja-h,» venitas Huck igasuguse elavuseta.
annaabi.ee 
