Seneca moraalikirjad Luciliusele
See pole valu, vaid tusk; sina muudad ta valuks.
Kahtlemata on filosoofia palju saavutanud, kui su mehine hing igatseb taga poisikest, kes seni oli hoidjale
lähedasem kui isale.
(15) Kuidas? Kas ma soovitan nüüd kalkust, tahan, et isegi matusel oleks näoilme jäik, ei talu sedagi, et
süda tõmbub kokku? Mitte sugugi. See on ebainimlikkus, mitte voorus, kui oma lähedaste laipu nähakse
samasuguste silmadega nagu neid endid ega tunta neist lahku kistuna liigutust. Kuid kujutle, et ma seda
keelaksin; ka siis on asju, mis ainult neist endist sõltuvad. Ka nende silmist, kes neid tagasi hoiavad,
langevad pisarad, tuues hingele kergendust. (16) Kuidas sellega siis on? Lubagem neil langeda, ärgem
käskigem neid; voolaku, kuipalju tunne välja tõukab, mitte kuipalju matkimine nõuab. Ärgem lisagem
leinale vähimatki, ärgem suurendagem teda võõra eeskuju järgi. Valu näitamine nõuab rohkem kui valu;
kui vähe on neid, kes on kurvad enda jaoks
annaabi.ee 
