Homeros nimetab teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks; samuti ka - nii imelik kui see ei ole - argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Roomlastele meeldis Mars rohkem kui keeklastele Ares. Roomlastele polnud Mars kunagi "Iliase" viril jumal; neile oli ta suuejooneline kangelane sädelevas soomusrüüs, tahtejõuline, võitmatu taevaline. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodite abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette; ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol
Tõepoolest, Ares on põlatud kogu "Iliase" ulatuses, kuigi see on sõjapoeem. Puhuti kangelased rõõmustavad Arese lahingutöö üle, kuid kaugelt rohkem selle üle, et pääsesid halastamatu jumala raevu eest. Homeros nimetab teda tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks; samuti ka- nii imelik kui see ei ole- argpüksiks, kes röögib valu tundes ja põgeneb kohe, kui haavata saab. Roomlastele meeldis Mars rohkem kui keeklastele Ares. Roomlastele polnud Mars kunagi "Iliase" viril jumal; neile oli ta suuejooneline kangelane sädelevas soomusrüüs, tahtejõuline, võitmatu taevaline. Ares esineb müütides vähe. Ühes loos on ta Aphrodite armuke, kelle Aphrodite abikaasa Hephaistos tabab oma naisega armatsemas, ta viib patustajad olümplaste kohtu ette; ent enamasti on Ares vaid sõjasümbol. Ares ei ole kindlapiiriline isiksus, nagu seda olid Hermes, Hera Või Apollon. Temal ei olnud eelistatud linna