"keegl" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

saama, 147 et nad meie rahvaga meie omal maal nõnda mängida ei tohi.» Umbes selle sisuga kõneles Priidu veel mitu kõnet, ja näha oli, et need kõned noorematele mõjuma hakkasid. Nad raputasid rusikaid ja tõstsid suurt kära. «Peksta meie endid» ei lase!» müristati mitmest küljest. Vanemad katsusid nooremaid vaigistada, aga see tegi asja veel hullemaks. Müra läks nii suureks, et üks enam teise sõnast aru ei saanud. Korraga astus kõrge kasvuga munk, kelle lähenemist keegl tähele ei pannud, käratsejate keskele ja hüüdis tugeva, sügava häälega selges maakeeles: « Rahu kõigile!» Kohkumise ja imestusega pöördusid kõikide näod pika munga poole, keda keegi ei tundnud, kelle mehine kuju ja uhke, tõsine nägu aga kõiki aupakkumisele sundisid. Mitmed tundsid ebausklikku hirmu ja lõid salamahti risti ette. Priidu, kellele kartus ja hirm tundmata asjad olid, astus munga ette ja .vahtis teda pealaest jalatallani nagu mõnd kentsakat võõramaa lindu.