Kõrvits
Mõnedes piirkondades kasutatakse
peamiselt loomasöödana. Suureviljaline kõrvits on harilikust kõrvitsast soojanõudlikum.
Käsnkõrvits ehk Luffa cylindrica on üheaastane ronitaim. Ta
kuulub kõrvitsaliste sugukonda, arvatakse, et pärit on ta Indiast.
Käsnkõrvitsa varred on peened, lehed sarnanevad kurgi lehtedega.
Viljad on kujult silinderjad või keegeljad, ligikaudu 60 cm pikkused.
Viljad on söödavad, neid kasutatakse nagu kurke. Kõige rohkem
kasvatatakse teda Jaapanis ja Egiptuses. Käsnkõrvitsad on eriti
tähtsad oma valminud viljade juhtkimpude tugeva võrgustiku poolest.
Võrgustiku saamiseks lastakse vili üle küpseda, kooritakse, leotatakse
mitme päeva jooksul vees ja pestakse viljaliha välja. Neid
annaabi.ee 
