NIMEKORRALDUS koondkonspekt
Kirjalik kuju kinnitab nime. Nimed, mis suulises kasutuses langevad kokku, võivad olla
kirjalikult täiesti erinevad. Kirjapilt on nimefunktsiooni jaoks oluline ja koosneb äratuntavatest
elementidest. Kirjapilt tagab nime püsikindluse, kirjapilt tihti on ainus identifitseerimise vorm,
kiri säilib paremini kui kõne. Tähtsam on see, kuidas nimi kirjas on, kui et kuidas seda
suuliselt öeldakse. Kui nimi on tähis, kas tal on keelega mingi seos? Kas ta kuulub mingisse
keelde? Nime keeelsus tuleb enda jaoks läbi mõelda. Nime keelsust tehakse kindlaks: kõige
lihtsam on apellatiivne päritolu (sisaldavad mingeid tähti vms) kas ta vastab foneetilistele
struktuuridele (eesti keeles muganenud nimed teistest keeltest), iseloomulikud tunnused
(eesti kohanimedel kindlad lõpud). Ebakindlaks teeb nime etümoloogia, see ei ole
adekvaatne kriteerium, aga on üks võimalus. Võime sattuda segadusse, sest Eesti nimed on
paljud laenatud ja mugandatud
annaabi.ee 
