Üks vili kaalub keskmiselt 200- 700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks . Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. -3- Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana . Kõrvitsa-õunasalat Kogus Koostis- ja maitseained 2 tk hapukas õun 200 g Kõrvits 2 sl (võib ka vähem) suhkur 1 sl sidrunimahl Kaneel (jahvatatud) 2 sl värsked või külmutatud marjad (punased sõstrad,jõhvikad,pohlad ) Valmistamine Riivige kõrvitsa viljaliha jämeda riiviga ja nõrutage. Õunad koorige, eraldage seemnekojad, viljaliha riivige jämeda riiviga.
Lõuna-Ameerikas kasvatati teda juba kaua aega tagasi, nüüd on levinud maailmas laialdaselt. Suureviljaline kõrvits on ka ise suur. Tema silinderjate varte pikkus võib ulatuda 5 meetrini. Lehed on suured ja pole lõhestunud. Suureviljaline kõrvits on üks vormirohkemaid kultuure, viljade suurus ja värvus on erinevatel sortidel erinev. Vili võib kaaluda kuni 100 kilogrammi. Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana. Suureviljaline kõrvits on harilikust kõrvitsast soojanõudlikum. Käsnkõrvits ehk Luffa cylindrica on üheaastane ronitaim. Ta kuulub kõrvitsaliste sugukonda, arvatakse, et pärit on ta Indiast. Käsnkõrvitsa varred on peened, lehed sarnanevad kurgi lehtedega.
annaabi.ee 
