Vene kultuur
tingimused. Iidsetel avarustel leidus rohkesti metsa ning väiksemaid ja suuremaid veekogusid.
Just seetõttu valmistatakse vene köögis eriti palju toite seentest, kalast, looma- ja linnulihast.
Juba väga ammustest aegadest on venelased kasvatanud hirssi, otra, kaera, nisu. Niisiis
kuuluski toidulauale neist teradest keedetud puder.
Musta leiba küpsetati hapukast pärmitaignast. Tavalisest magedast taignast tehti lintnuudleid,
pelmeene, vareenikuid (väikseid keedupirukaid).
Võimatu on vene söögilauda kujutleda soolatud toiduaineteta. Põhiliselt soolati-hapendati
köögivilju kurki ja tomatit. Neid oli kombeks süüa nii eraldi kui ka lisandina erinevate
toitude juurde.
Vene köök on rikas suppide poolest. ,,Stsi i kasa pistsa nasa," ütleb vene vanasõna. Tõlkes
tähendab see: ,,Kapsasupp ja puder see on meie toit." Suppidest tuntuim ongi kahtlemata
kapsasupp, ent hinnatud on ka bors, seljanka, uhhaa.
Vanimaks toiduks on kissellid