PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991
ahistatuna elu planeeritusest – oktoobrilaps, pioneer, komnoor, partei – tulevik oli planeeritud,
ette määratud ning elu sisuliselt 70 aastat šablooni järgimist. Punk andis võimaluse sellest
süsteemist põgeneda. Tabava võrdluse ühiskonna ja pungi teemal tõi Ivo Uukkivi, öeldes:
Minu reageering punkarina ümbritsevale oli sisuliselt sama nagu siis, kui mind väikse poisina
sunniti sööma rasvast hapukapsa suppi karvaste ja võbelevate keedupeki tükkidega, supp
kogu oma koostisega oli minu seedekulglale äärmiselt jälk, ometi püüti mulle sisendada, et
see on väga hea ja paremat asja polegi olemas... reaktsiooniks tollal oli kisa ja oksendamine.
Juba järgmisel päeval tagusin ümber kõik lasteaia prügikastid. Kasvades ja suuremaks
saades ronisin lavale ja ropsisin seal välja kõik mis sisse oli topitud.136
Samas ei saa tõe huvides mainimata jätta neid, kes lihtsalt pungiga kui uue moevooluga kaasa
jooksid
annaabi.ee 
