Sünd ja tavad
Traditsiooniliselt ei mindud kunagi kaks kätt taskus. Alati võeti kaasa
rikkalikult toidukraami, ikka head ja paremat, et värskel emal taastuks tervis ja jätkuks rinnas
piima. Esiemade ajal oligi katsikutoiduks lihtne, kuid siiski eriliselt valmistatud suupoolis:
puhtast vilast leib, odraleib ja jämedamast nisujahust saialeib ehk vatsk. Kaasa võeti ka
erinevat sorti putru. Jõukast perest toodi kaasa jahu-või kruubipuder, mille keskele asetatud
praetud kana, mida ümbritsesid keedumunapoolikud. Võimaluse korral viidi sööki nii palju,
et terve pere saaks söönuks. Toidud tuli kiiresti lahti pakkida ja maitsma hakata- siis hakkavat
laps ruttu kõndima. [ 1, lk 38,43,44]
Vallalistel inimestel polnud kombeks sel ajal külas käia, kuna seda peeti vastsündinu
tulevikku silmas pidades koguni halvaks endeks- arvati, et siis ei saa sündinud tütarlaps
mehele ja poiss jääb vanapoisiks. Esimesed katsikulised ei tohtinud olla vaesed ega vanad,
sest siis kasvas lapsest vaene inimene
annaabi.ee 
