Tõde ja Õigus II Terve tekst
temaga paar korda millegi vastu. Samuti puudutasid tema õlad ja küljed midagi. Nagu pärast
selgus, viis kitsas kivipõrandaga koridor põiki maja alt läbi, jättes pahemat keldriruumid ja
paremat esiti pesuköögi ning siis kojarahva korteri, mille väikesed aknad vaatasid tänavale,
nagu jutustatud. Eluruum oli laudseinaga kaheks jaotatud, ukseaugul ripnesid punakaspruunid
riided. Esimeses toas oli hallika võõba alt siin-seal paistvaist punastest kividest ahi, mille suu
ees keedukoht.
Indrek otsis silmadega paika, kuhu laps panna.
,,Ehk tulete tahapoole," lausus neiu ja lükkas ukseaugult riided kõrvale, aga juba järgmisel
hetkel laskis ta riided uuesti langeda ja jäi lahutatud käsil ukse ette seisma ning ütles naerdes:
,,Ema noalaev on laeni täis, sinna ei või. Pange ta siiasamasse."
Indrek asetas lapse ahju äärde õlgpõhjaga toolile.
,,Palun, istuge ka ise," ütles neiu ja pani talle pehme tooli, mille ta tagaruumist toonud. ,,Meie
annaabi.ee 
