17.-18 saj. vene toidud
kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga
kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja
pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega,
haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja
äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega),
soolahaugi, keedukala ja kalamarja.
Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga
kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid
sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele
sama toitvad kui praad. Ka seljanka, kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja
hapukurk, oli algselt pigem pajaroog kui supp. Tuntuimad supid: kapsasupp. Borš.