Naljandid ja anekdoodid
ka omaette ütlustena: vee oks, kivi juur, linnupiim, sea sarved, vähi vill, sokulüpsmine, kirbu
rautamine, konnakohitsemine, liivast köis, kirvesupp, sõelaga veekandmine, soolakülvamine,
8
pudrumäed ja piimajõed, kuristiku ületamine kahe hüppega jne. jne. Ühes naljandis kelgib
vanatüdruk, et ta kuuleb, kui kirp õlgedesse kuseb, ja näeb, kuidas sääsk kirikutornis haigutab.
Eestlastel on regilaulutüüp "Imed", kus kerilauad keedid leenta, siga sõtkus taigenida, lammas läks
laudile munele. Lapsed oskavad absurdi nautida ja eesti lastelaul on seda samuti kuhjaga täis.
Absurdile rajatud naljand on sageli kahekihiline: pealiskihis sooritatakse pettus vm. kavalusakt,
selle vahendiks on valetamine: nt. toimub valetamisvõistlus; või veetakse kihla mitte öelda teisele
"Sa valetad!" ning kavalpea võidab kihlveo mitmesuguseid solvavaid valesid rääkides; või seisneb
annaabi.ee 
