Eesti pulma kombed
Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte alati pruut ja
peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad.
Rõivastus
Muhu saarel näiteks rõivastus noorik pulma ajal kolm korda ümber, järkjärgult vanemast
ülikonnast uuemasse, kuni ta lõpuks oma ajale vastava komplekti sai. Eriti rõhku pandi pulma
ajal pruudi eheterohkusele, sest pidid ju ehted teda kõige ümbritseva kurja eest kaitsma.
Põhja-Eestis oli kohati kombeks,et jõukam peigmees kinkis pruudile terve kaelakonna, s.o.
sõlest ja keedest koosneva ehte komplekti. Vaesematele pruutidele laenati ehteid.
Pulmad
Pulm oli suurim pidu kogu omaaegse külaühiskonnas ja seda tuli tähistada võimalikult
suurejooneliselt. Pulma tulid nii kaks suguvõsa kui külarahvas. Pidu võis kesta kuni nädala.
Pulmas olid pruut ja peigmees tollal üsna vaikivad kõrvaltegelased. Ka nende vanematel ei
olnud pulmakommetes erilist osa. Peategelased ja põhilised korraldajad olid isamees ja
kaasanaine
annaabi.ee 
