alleelide määratud fenotüübid. Teine võimalus on, et keskkonnatingimuste endi muutumise tõttu osutub mingi olemasolev alleel selles uues keskkonnas sobivamaks kui teised olemasolevad alleelid. Elusorganismide evolutsioon loodusliku valiku teel toimubki geneetiliste ja keskkonnamuutuste lakkamatus koostoimes. Klassikaline näide loodusliku valiku toimimisest on see, kuidas omaaegsel Inglismaal tööstusliku tahma ladestumise järel kasetüvedele muutus kase-kedrikvaksiku Biston betularia tume (melanootne) vorm varasemast palju sagedamaks (nn industriaalne melanism). Tõenäoline seletus sellele muutusele on see, et varem valgetel tüvedel lindudele märkamatuks jäänud heledad isendid sattusid tahmunud puutüvedel kergemini vaenlaste saagiks kui nende tumedamad liigikaaslased, mistõttu viimased jõudsid elu jooksul rohkem järglasi jätta. Käitumisökoloogid peavad ka loomade käitumist suuresti geenide poolt määratud
heledate vormide arvel. Esimesed tähelepanekud ilmsest tööstuse põhjustatud liblikate melanismist pärinevad 19. sajandi keskpaigast. Siis muutusid tumedad liblikad Lääne-Euroopas kiiresti tavaliseks. Tööstusmelanismi on täheldatud rohkem kui 200 liblikaliigil, teistel putukatel, ämblikel ja isegi lindudel (kodutuvi). Tumedate vormide tekke põhjused liigiti on erinevad. Kase-kedrikvaksiku puhul Endla Reintam, 2008/2009 51 peetakse oluliseks, kui mitte ainupõhjuseks nähtavust saaki jahtivaile väikelindudele: saastunud piirkondade nõest tumestatud ja samblikuvabadel puutüvedel on tume liblikas halvast nähtav, seega paremini kaitstud kui selgelt eristuv hele vorm. Heleda samblikuga kaetud okste vahel on tume vaksik seevastu lindudele palju kergemini tabatav kui hele liblikas.
annaabi.ee 
