Referaat- Leivast
Ka igapäevases elus austati leiba ja selle söömisel peeti kinni tavadest.
Leibade vaalimisel oli kombeks teha pätsile sõrmedega augukesi. Mõnikord tehti
leivale ka rist. Ristiti kas kõik leivad või ainult esimene, kusjuures seda leiba ei antud
kunagi laenuks. Varem isegi seostati esiklast esimese leivaga, nimelt ei tohitud seda
leiba anda kunagi laenuks teistele inimestele, sest siis oleks poeg muutunud
kõlvatuks. Tänapäeval seda kommet enam ei täideta (Dines 1963: 86).
Kedinkshi 'käeleib, valge leib' valmistatakse nisujahust. Enne ahjupanekut
raputatakse talle peale jahu ja seetõttu on leivakoorik valge nagu jahu. Maitselt on
leib soolane, sest erinevalt rukkileivast lisatakse sellele soola. Valget leiba ei vaalita
kätega, vaid seda veeretatakse kausis. Need leivad on väiksemad ja kujult
ümmargused ning seetõttu on ka küpsetusaeg lühem - kuni üks tund. Keelejuht L.
Mudrjonova rääkis valge leiva küpsetamisest nii:
Sitnik 'peenleib, püülileib'
annaabi.ee 
