Teise oomigu lihab üks külamies obussi otsima ning lõvab (leiab) mihe metsast laksu vahelt. Et tuult eeks tiha sellepärast painutand mees eile ühe paraja pihla puu kõverasse ning löönd ladva kongsuga maa külge kinni. Ajand siis vaiaga (talbaga) puu keskelt lõhki ning isi tasapidi prau vahelt läbi ronima. Parajast saand mees poolest saadik läbi, siis pääsend puu ladu maa küljest lahti ning mees jäänd maa ning taeva vahele piigistusse. Küll ta üüdand ning teind äält, aga kedagid pole seda kuuland. Õnneks joudand külamees veel õigel ajal abi. Kas mees edespidi veel tuult pöörma läks, on teedmata. Üldsaaremaalikke jooni Kõige olulisemad jooned on need, mis moodustavad nn Saaremaa aktsendi, mida me tavaliselt ei saa üles kirjutada, kuna tegemist on häälduse eripäradega. Neid me ainult kuuleme. Aktsent seisneb kõnemeloodia, ö- ja e-kasutuse, peenenduse ja lühivälteliste sõnade järgsilpide venitamise ja muude nähtuste koosmõjus.
tarbivad mõnuaineid. Koolivägivallaga on teised lood, sest tavaliselt õpilane, keda kiusatakse, ei saa selle vastu suurt midagid teha, kui ta pole just selline jõumees ning teda kardetakse natuke. Õpetajatele rääkimine teeb enamus juhtudel asja hullemaks, eriti kui õpe- taja klassi ees küsib, kes seda õpilast kiusavad. Hiljem nurga taga saab see inimene hullemini peksa, sest kitse pani. Ega ainult vägivald füüsiline ole, on ka psüü- hiline vägivald, kus siis mõnitatakse kedagid tema riiete pärast või viitele õppimise eest kui ka selle eest, et ta lihtsalt nõrk on. Tegelikul rohkem kui pooled noored kogevad või tegelevad ise koolivägivallaga. Mitte just füüsiliselt, aga lihtsalt mõnitavad oma eakaaslasi. Mõnedel juhtudel võib see kannatanu teha tagasi oma kiusajatele hilisemas eas ning siis palutakse vabandust ja hiljem mõeldakse, miks pidin teda kiusama . Stress esineb paljude noorte seas. Enamustel on näiteks ühel päeval kolm kontroll-
annaabi.ee 
