Reformatsioon
klooster Rootsis.
Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudes languse teed, tekkis
lihtsurelike seas rõhutavad püüd tõsikristluse poole. Nii suurenes XVI sajandi
alguses ka Eestis kloostrielanike arv. Suurenes austus pühasäilmete vastu.
Mitmed kloostrid ja kirikud kuulutasid, et neis hoitakse kas pühakute esemeid või
luid. Populaarsemateks palverännakutekohtadeks olid Eestis Vastseliini linnuse
kabel, Pärnu Nikolau kirik, Viru-Nigula Maarja kebel, Pirita klooster. Tartu
toomkirikus säilitati aga ühe pühaku pöialt, mis olevat muutunud suureks
väärtuslikuks safiiriks. Siinsete pühapaikades käis inimesi teistest maadestki.
Eestist pärit palverännakuid külastasid ka Euroopa pühamuid.
Kloostrid olid oma suurte maavaldustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Nad
nõudsid eestlatelt makse ja tegu oma majapidamisest, kuid etendasid siiski ka
positiivset osa. Kloostrite kaudu jõudis meie maale paljud viljapuusordid.
annaabi.ee 
