Gastronoomia ajalugu
(leipäjuusto) murakamoosiga.
Rootsi köök
Rootsi köögis ilmnevad piirkondlikud eripärad. Riigi põhjaosas on traditsiooniline
põhjapõdra- ja muude jahiulukite liha, mõju on avaldanud saami kultuur; seevastu
Lõuna-Rootsi toidulaual on tähtsam roll värsketel juurviljadel. Rootsi on olnud
avatud välismõjudele alates Prantsuse köögist 17. ja 18. sajandil kuni viimastel
aastakümnetel sisserändajate mõjul populaarsust kogunud pitsa, falafeli ja kebabini.
[12]
Rootsi toidulaual annavad tooni piimatooted (sealhulgas või, juust), pehmed ja kõvad
leivad (nõndanimetatud näkileib), soolased ja magusad küpsetised, marjad, looma- ja
13
sealiha ja kala. Lisandina pakutakse tihti eri viisil valmistatud kartulit või
kartuliroogasid, liharoogade kõrvale pohlamoosi.
Lihtsat ja kohalikest toorainetest valmistatud toitu tähistatakse mõistega husmanskost.