Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
reeglite alusel lauseid genereerima
keeleõppimise võime on päriklik
süntaktiline SÜVASTRUKTUUR: markeerimata tuumlase (nt laps laulab
aulas) millest moodustatakse markeeritud, ühtekuuluvaid pindlauseid
(nt lapsed laulsid aulas - kas lapsed laulsid aluas, lapsed ei laulunud
aulas, aulas laulsid lapsed, lapsed laulsid aulas vä?
transformatsioonid :
1. tuumlause : kevade on lutsu parim teos
2. perumutatsioon (sh toplikatsiooni) lutsu parim teos on kevade
3. asendus: see on lutsu parim teos, keavade on tema parim teos
4. lisamine: kas kevade on lutsu parim teos
5.kustutus - poiss tahtis + poiss õpib + poiss loeb : poiss tahtis lugema
õppida
süntaksipuud : 1. S 2. NP (3. A N jne) VP NP (vt karlssoni õpik)
ilus lehm jookseb metsas
valentsiteooria e sõltuvusgrammatika :)verbi valents, komplemendid e
aktanid vs vabad laiendtie sikumstandid (aeg, koht, ruum). X-valentsed
verbid jne
mitu kohustuslikku osalist peab verbiga liituma, et verbi olemus
selguks
annaabi.ee 
