A. Tšehhov "Magada tahaks"
Varsti on hommik.
"Vta!" tleb perenaine oma srki rinna eest kinni npides. "Nutab. Teda on
kurja silmaga vaadatud."
Varka vtab lapse, paneb ta hlli ja hakkab jlle kiigutama. Roheline laik
ning varjud kaovad vhehaaval, ja pole enam, kes ta phe roniks ning tema aju
tumestaks. Kuid magada tahaks endiselt, hirmsasti tahaks! Varka paneb pea hlli
servale ja kiigutab kogu kehaga, et unest jagu saada, kuid silmad vajuvad siiski
kinni ja pea on raske.
"Varka, pane ahi kdema!" kostab ukse tagant peremehe hl.
Thendab, et on juba aeg les tusta ja tle asuda. Varka jtab hlli
sinnapaika ja jookseb kuuri pletuspuid tooma. Tal on hea meel. Kui jooksed
vi kid, siis ei tiku uni nii kangesti kallale kui istudes. Ta toob puud
tuppa, ktab ahju, ja tunneb, kuidas ta kangestunud nkku tuleb elu tagasi ja
kuidas selginevad mtted.
"Varka, pane samovar les!" hab perenaine.
Varka lhastab peerge, kuid vaevalt on ta judnud need sdata ning samovari
pista, kui kostab uus ksk: