Reaktsiooni kiiruse ühikuteks on tavaliselt mol/(dm3s) või kmol/(m3s) 3. Reaktsiooni järk, elementaarreaktsioon, molekulaarsus Võrrandit, mis kirjeldab reaktsiooni kiiruse r sõltuvust reaktsiooni komponenetide i kontsentratsioonidest ci nimetatakse reaktsiooni kiiruse võrrandiks: r f(c A ,c B ,c D ,c E ,...,c N ) r kA B .... L Ideaalses süsteemis: = kcAcB......cL (1.17) Kiiruse võrrandis on k kiiruskonstant ning , ja on täisarvud või pool täisarvud. Kiiruskontsant k on funktsioon temperatuurist ja rõhust, aga rõhu sõltuvus on väike ja üldiselt seda eiratakse. Astendajate summa( + +...+ = n) määrab reaktsiooni kui terviku järgu. Kiiruskonstandi ühik on 1/s. Elementaarreaktsioonis kiirus võrdub: r k A B k A a B b ( aA+bB=dD+eE) A B
teda mõõdetakse vastavate kontsentratsioonide muutuste kaudu. Üldjuhul on reaktsiooni kiirus võrdeline reaktsioonis osalevate ainete (reagentide) kontsentratsioonidega. Näit. reaktsioonis, kus ained A, B ja C on võimalikud reagendid, vastav kiiruvõrrand, mis väljendab kontsentratsioonide sõltuvust reaktsiooni kiirusest (dC/dt), võib olla: Kiirus = kCa 1. järk Kiirus = kC või kCaCb a 2 2. järk Kiirus = kCa3 või kCa2Cb või kCaCbCc 3. järk kus Ca, Cb ja Cc on reagentide A,B ja C kontsentratsioonid ja k on kiiruskonstant. Reaktsiooni järk on siin määratletud kui eksponentide summa kiirusvõrrandi kontsentratsiooniliikmes. Üldjuhul võib kiirusvõrrand olla keerulisem algebraline avaldis murdarvuliste eksponentidega
annaabi.ee 
