1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus: Leedu-Poola personaalunioon Jagelloonide ajal- Pärast Vytautase surma suurenes Poola mõju Leedus. Toimus Leedu suuraadlike ristimine ja võrdsete privileegide andmine. Poola keel tungis nii Leedumaa kui ka linnaeliidi hulka. Aadel ja linnade ülemkihid pidasid leedu keelt rohkem talupoegalikuks dialektiks. Kazimieras oli Leedu suurvürst aastatel 1440-1492. Leedu suurnikud saavutad uusi õigusi: 1) Vabastamise riigimaksudest, 2) Kohtupidamise õigus oma talupoegade üle, 3) Maa- alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond. Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada kui ülemkoja kõrvale kujunes 15. sajandi lõpust ka alamkoda ehk Seim, milles olid kõik ülikud. Kazimieras toetas õigusreformi ja hariduse edendamist, soodustas
Vytautase vend ZYGIMANtAS ja Jogaila poeg SVITRIGAILA alustasid terve kümnendi väldanud kodusõda vürstitrooni pärast. Svitriagaila poolel võitles Saksa Ordu Liivimaa haru, Vene vürstiriigid ja tatarlased, Zygimantas toetus Poolale. - 1435.aastal sai Svitrigaila otsustavaks PABAISKASE lahingus lüüa, kuid Zygimantas ei saanud kaua võimu nautida, sest 1440.aastal ta mõrvati. - Samal aastal valiti Leedu suurvürstiks Jagiello noorim poeg KAZIMIERAS, kellest sai Poola kuningas 7 aastat hiljem. Krooni kindlustamiseks jagas viimane ülikutele privileege. Ka Kazimieras säilitas suurvürstiriigi terviklikkuse ja sõltumatuse Poolast. 1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola kuningateks. - Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi teatavaks suurvürsti otsuseid. Talle allusid kantsler, kes juhtis riigi haldusaparaati,
annaabi.ee 
