Antiigipärand Euroopas
jätnud, eristaks ta ise järgmisi: Homeros, Buddha, Nietzsche, Bergson ja Zorbas. Esimest
kirjeldas ta ise kui päikeseketast, mis valgustab kõike oma vabastava säraga. Kazantzakise
meelistegelane ja suurim eeskuju Homerose loomingust oli kahtlemata Odysseus, nii võib
kreetalase teoste hulgast leida näidendi ,,Odysseus" ja eepose ,,Odüsseia", mis kujutab endast
järge Homerose samanimelisele teosele. Kazantzakist ennast võib õigusega nimetada
kaasaegseks Odysseuseks, sest suur osa tema elust möödus reisides. Sinna, kuhu ta ei jõudnud
ise, lasi ta jõuda oma raamatute tegelastel eepose ,,Odüsseia" peategelane lõpetas oma elu
lõunapoolusel.
Keskaegsetes Trooja-romaanides oli O. kahepalgeline Dante "Jumalikus komöödias" kannab ta
vastutust oma süüteguse eest põrgutules.
Jean Giraudoux Trooja sõda ei tule (1935) draamas püüab O koos Hektoriga takistada