Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika
Ameerika kurjategijatest 10-12%, s.o rohkem kui iga kümnenda. Ta tuvastas olulisi füüsilisi
eripärasid kurjategijate ja seaduskuulekatel indiviididel, samuti leidis eri tüüpi kurjategijatel
anatoomilisi isepärasusi. Hooton väitis, et kurjategijad olid kasvult väiksemad, nende kehal
oli väiksem karvakasv, nende pea- ja rinnaümbermõõtoli väiksem, nende ninad olid lühemad
ja laiemad, laup madalam jms kui kontrollgrupi indiviididel. Samal ajal suhtseliselt suurema
kavuga kurjategijad oli sagedamini pannud toime raskeid kuritegusid kui lühemat kasvu
kurjategijad. Hooton väitis sarnaselt Lombrosoga, et suudab väliste tunnuste järgi kurjategijad
ära tunda, kuna kuritegevus on ka bioloogiline, mitte üksnes sotsiaalne nähtus. Sisuliselt jäi
Hooton Lombrosoga samale tasemele ja pidas kurjategijate põhiliseks eripärast
degeneratsiooni. (Saar, 2007. Lk 63-67)
2.1.3 Temperament ja kriminaalne käitumine