Vestlus Erika Laansaluga
Filmitegijad sõitsid nädalate kaupa ringi mööda
Eestimaa kirikuid filmides oreleid ja orelimeistreid. Erika leiab, et selle kambaga mööda
Eestit tiirutades möödus tal üks ilusaim suvi, millest on alles jäänud kõige kaunimad
mälestused. Ja just nimelt vaid mälestused on need, mis Erikale jäänud on. Enamus neist
inimestest on juba lahkunud. "Olemegi alles vaid mina ja Säde Enn," mõtiskleb Erika.
Küsimusele, millest tekivad peamised probleemid loominguliste kavtatsuste teostamisel,
vastab Laansalu, nii et peamised probleemid tekivad siis kui eeltöö on puudulik. Sellest, kui
rezissööril on eeltöö tegemata, saab platsil aru iga inimene. Sellist rezissööri ei võeta tõsiselt.
Neid rezissööre, kes tulevad ja hakkavad platsi peal välja mõtlema, mida nad teha tahavad, on
paraku Eestis palju, leiab Laansalu. Mängufilmi tegemine on tootmine. Loominguline osa
jääb eeltootmisesse. Platsi peal toimub tootmine. Platsil peab teada, mida ja kuidas teha.