Referaat: Bruno Lukk - Eesti pianismi isa
Olulise tahu Luki
kontserttegevuses moodustavad (uue) eesti muusika propageerimine ja esiettekanded. Ta
mängis kontsertidel Vedro, Saare, Tobiase, Aaviku, Bleive, Elleri, Oja, Eugen Kapi, Räätsa,
Kangro ja Pärdi klaveriloomingut. "Erilist hinnangut väärib Tobiase sonatiini kavva võtmine.
Meil on tõsine põhjus rõõmustada, et see meile aastakümneid surnud olnud väärtteos on
leidnud nüüd B. Luki kaudu taaselustamist." Anton Kasemetsa hinnang Luki kavavalikule
ajalehes Rahvaleht aastast 1939.
Soolokarjäärist olulisem oli Bruno Luki jaoks ansamblimäng, millest kujunes
pedagoogilise tegevuse kõrval aastatega tema põhitöö. Eelkõige duos mängimist pidas Lukk
eriti südamelähedaseks: "Tegin seda tööd suure andumuse ja vaimustusega. Eneseteostus on
aktiivsem, spontaansem ja produktiivsem kui saan partnerilt toetust ja inspiratsiooni, kui võin
helide kaudu vestelda kaasmängijaga." Nii pianist ise kui ka tema kaasaegsed on
annaabi.ee 
