igasugustesse pahandustesse. Me kohe otsisime neid ja leidsime ka! Me tundsime huvi jagasuguste maha jäätud majade ja urgaste vastu. Kord avastasime ühe hästi suure ja vana lao, mis oli kokkuvarisemise äärel. Me kavandasime missiooni sinna sisse murdmiseks ja ringi kolamiseks, aga me ei teadnud, et see vana hoone on sõjaväe osa ning see on range valve all. Järgmise päeva õhtul oli meil plaan täpselt valmis, mis uksest sisse minna ja mis august välja tulla. Me kavatsesime sellest ka video teha ja youtube üles riputada. Varustus seljas ja kotid vajaliku nodi täis hakkasimegi sinnapoole astuma. Poolel teel lõin kõhklema ning küsisin siis sõprade käest: „On see ikka hea mõte mida teeme?” nad siis vastasid : „ Ära nüüd põnnama ka löö eksole, mis mõeldud see tehtud!” Nii me kõndisimegi kuni jõudsime sihtmärgini ja asusime oma paani ellu viima. Hiilisime kikivarvukil ukseni, võtsime kotist kangi ja
juhtuda, ma ei tea mis. Ja peaasi, ära puuduta nõiutud asju.» «Puudutada, mister Sid? Kuidas te võite seda öelda? Ma ei katsuks neid näpuotsagagi; isegi musttuhande miljoni dollari eest mitte.» Nii olid kõik ettevalmistused tehtud. Siis läksime rämpsukuhja juurde tagahoovis; sinna loobiti vanad saapad ja kaltsud ja pudelikillud ja tarvituskõlbmatud plekkasjad ja muu sihuke praht. Kolasime seal ringi ja leidsime vana plekist pesukausi, toppisime augud kinni ja kavatsesime selles piruka valmis küpsetada. Läksime keldrisse ja varastasime selle kausi täie jahu. Kui me hommikust sööma läksime, leidsime paar sindlinaela; Tom ütles, et need olid just parajad vangile oma nime kirjutamiseks ja oma murede kratsimiseks vanglamüüridele. Ta pistis ühe neist tädi Sally põlle taskusse -- 37. PEATÜKK 455 põll rippus tooli seljatoel, ja teise torkasime onu Silase kübara paela vahele, kui nägime, et kübar oli kirjutus- ! puldil
annaabi.ee 
