Kontserdi arvustus „Vocalissimo”
Tean, et seda on võimalik ka kinnise
suuga maksma panna, kuid siis peab oktett musitseerima ppp ning soolotsellisti ja laulja
tämber absoluutselt sulama.
Kontserdi kava on igal juhul Peterburi publikule esitamist väärt, kui viimistlusastet pisut tõsta,
aga seda mitte esituse taset ,,kuivatades". Päev hiljem oli samas saalis Pärnu Linnaorkestri
korraline kontsert, seekord keelpillikoosseisus ja järjekordse välistalendi Maano Männi
eestvedamisel. Kavas oli kaks kavapoolt täitvat teost: Antonín Dvoáki ,,Serenaad"
keelpillidele op. 22 E-duur ja Astor Piazzolla ,,Neli aastaaega Buenos Aireses". Esimeses
teoses oli Maano Männi kontsertmeister ja teises solist. Dvoáki keelpilliserenaad on üks
keerukas teos, mitte niipalju sisuliselt, kui intonatsiooniliselt. Ma ei ole kunagi suutnud
seletada põhjusi, miks keelpillidel on keeruline intoneerida dieesidega helistikke, kuid nii see
annaabi.ee 
