Eesti vabariik
kõrgkonjunktuuri tingimustes taas industrialiseerimine. Saksamaa
suured tellimused tõid kaasa põlevkiviõli ja -bensiini tootmise järsu
suurenemise. Loodi uusi ettevõtteid, moderniseeriti
tootmistehnoloogiaid. Valitsuse majanduspoliitikale 1930. aastate
teisel poolel avaldasid mõju majandusliku rahvusluse ideed (Friedrich
Listi natsionaalökonoomia) -- riigi reguleeriv osa majanduses
suurenes, laienes ja tugevnes riiklik sektor, rakendati kavamajandust
ja protektsionismi. Eesti tähtsamad tööstusharud olid tekstiili-,
keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu- ja nahatööstus, samuti
mineraalainete töötlemine; toodeti lennukeid, võidusõidupaate,
raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, külmutusseadmeid ning
elektrimasinaid. Suuremaid investeeringuid Eesti tööstusse tegid
Saksa, Briti ja Skandinaaviamaade ettevõtjad. Mõnes tööstusharus
oli väliskapitali osa domineeriv. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus
1938
annaabi.ee 
