Ohtu mõis
Maalitud koobaltdekoori omab ühes kõrvalruumis paiknev ahi
igat kahlit kaunistab tuulteroos. Viimane ahi on ka oma
üldvormilt teistest mõneti lihtsam siledad kahlid, sõlmelised
nurgasambad, kolmnurkne frontoon. Nagu eelmisedki ahjud,
seisab ka see jalgadel ainult et nendeks pole "lõvikäpad" nagu
teistel, vaid neli vormikat balustrit.
Lisaks kahele põhikorrusele omab mõisamaja ka
pööningukorruse hoone kummaski otsas on välja ehitatud nn
kavaleridetoad.
Kõrvalhoonetest pole mõis eriti rikas. Tänapäevani on neist
enamvähem algsena säilinud valitsejamaja, karjahoov ning üks
küünidest, kuna talltõllakuur ja viinavabrik on varemetes.
Ansambliliselt on kahtlemata olulisemad ait ja talltõllakuur
esiväljaku kummalgi küljel. Esialgsel kujul on nad mõlemad
rajatud üheaegselt peahoonega, kuid praeguse ilme saanud
siiski tublisti hiljem tõllakuuri ümberehitamiseks andis tõuke
tulekahju 1888