Raha ei haise. Või siiski?
Ei
oleks aus hukka mõista inimesi, kes teevad seda, mida nii paljud soovivad. Veel vähem seda tasu,
mida oma tegevuse eest saavad.
Ühe jaotuse järgi jagunevad inimesed kolmeks. Esiteks need rumalad, kes ei tea, mida nad tahavad
ega oma kindlaid seisukohti. Teiseks need kavalad, kes ütlevad rumalatele, mida nad tahavad ja
arvavad, ning lõikavad sellest kasu. Kolmandaks eliit, kes eelmise kahe tegemisi eemalt pealt
vaatavad, väike muie suul. Noile kavalaile pole oluline, kuidas nad raha teevad, rumalad ei saa
niikuinii millestki aru ega oska olukorda hinnata. Eliidid ei pane aga nidagi pahaks, sest neile on see
kõik niivõrd tühine ning naljakas.
Niikaua kuni on tarbijaid, kes toote või teenuse eest on nõus maksma, ei saa selle pealt teenitud raha
räpaseks ning ennast puhtaks pidada (eeldusel, et tegu on legaalse äriga). Tarbides midagi ,,räpast"
oled ise samasugune.
Rohi on alati teisepool aeda rohelisem