Praegusaegse geograafia tahtsaim rakendusvaldkond -regionalistika tekkis USA-s ja kaugel valjaspool geograafiat, nimelt mitme väljapaistva arhitekti aIgatusel aastatel kohe parast Esimest maailmas6da. USA linnade kontrollimatu kasv tekitas monotoonsust ja inetust, mis arhitekte loomulikult kurvastas, aga ka konflikte naabrite vahel, kelle maakasutused üksteist segasid. V6is loota, et need puudused on k6rvaldatavad, kui linna areng allutada ühtsele kavaIe, mille on koostanud parimad arhitektid. Nii asutasidki mõttekaaslased (Eliel Saarinen, Lewis Mumford, Ebenezer Howard, Henry Wright jt.) 1923. aastal Ameerika Regionaalplaneerimise Assotsiatsiooni (RPAA -Regional Planning Association ofAmerica). Selle ühingu ülesandeks sai propageerida linnaehituskavade koostamist, valja tootada selleks vajalikke meetodeid, taotleda linnade arengu allutamist nendele kavadele. Algusest peale oli
regionalistika - tekkis USA-s ja kaugel väljaspool geograafiat, nimelt mitme valjapaistva arhitekti algatusel aastatel kohe parast Esimest maailmasõda. 1923. aastal asutati Ameerika Regionaalplaneerimse Assotsiatsiooni (RPAA - Regional Planning Association of America). Selle ühingu ülesandeks sai propageerida linnaehituskavade koostamist, välja töötada selleks vajalikke meetodeid, taotleda linnade arengu allutamist nendele kavadele. Algusest peale oli selge, et ühisele kavaIe tuleb allutada ka linna lähem ümbrus; linn koos oma regiooniga, sellest siis regionaalplaneerimise nimetus. Ei võetud USAs esialgu kasutusele kuid peale Londini põlengujärgset ülesehitamist sai populaarseks igal pool. Regiooniparadigma kriis 1950. aasta paiku hakkas ilmnema, et regiooni-või klassifitseerimisparadigma on sattunud kriisi. Kõigepealt osutus see liiga kitsaks. Pikapeale hakkasid järjest suuremaid raskusi tekitama ka