Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses
Tartu Kõrgematel Naiskursustel.
Antud ajaperioodil, seoses hariduse arenguga, hakkas jõudsasti edasi liikuma ka teadus. Peamiseks
teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool rea rahvusvahelise mainega teadlastega, kellest enamasti
olid sakslased, kes venestamisega seoses lahkusid - teaduses saabus hetkeline mõõnaperiood.
Ent pärast sajandivahetust kerkisid esile venelastest õppejõud/teadlased, nt sünteetilise kautsaki
valmistaja Ivan Kondakov, Napoleoni-ajastu uurija Jevgeni Tarle. Nende kõrval paistsid silma
vähesel määral ka baltisakslased, nt esimeste edukate südameoperatsioonidega. Arenes küll teadus,
ent võõrvõimude käe all. Eestlastest teadlasi oli vähe ja kui neid sattus olema, tegelesid nad
peamisest eestluse ja Eestimaa rahvaga seotud rahvusteadlusega. Nende areng toimus läbi Õpetatud
Eesti Seltsi ning Eesti Kirjameeste seltsile, viimane kogus rahvaluulet. Kui aga Kirjameeste selts