KARUSNAHATÖÖSTUSE MÕJU KESKKONNALE
vähendab vee hapnikusisaldust, mis võib omakorda põhjustada tundlike kalaliikide
kadumist. Näiteid, kus kontsentreeritud väljaheited karusloomakasvatustes on ümbritsevat
ökosüsteemi kahjustanud, leidub maailmas mitmeid, näitekst suleti 1998 aastal Rootsi
suurim rebasekasvatus, kuna see reostas kohalikud veevarud; ligikaudu samal ajal ilmnes
Poolas läbiviidud uuringust, et karusloomakasvatust ümbritsev pinnas oli saastunud
nematoodide ehk ümarusside tõttu. Soome linnas Kaustinenis tuli põhjavee tarbimine
lähedal asuva karusloomakasvatuse tõttu lõpetada. USA-s Wisconsin’s pandi kinni
mingikasvatus peale seda kui lähedalasuvast kaevust võetud proovid näitasid kõrget
nitraatide kontsentratsiooni [6]. Nova Scotias on kohalikud mures, kuna mingikasvatuse
tõttu levivad Yarmoth’i lähiselt asuvas jões vetikad, mis on nii mürgised, et inimesed on
sunnitud vältima igasugust kontakti jõeveega. [10]
6