Ema oli alalõpmata Ann´ile seletanud, et üks korralik tüdruk ei tohi suitsetada ega alkoholi tarbida ning kodused ülesanded tuleb alati ära teha. Ann elaski nende reeglite järgi ja talle jäi juttude põhjal mulje, et ka tema ema oli noorena selline olnud, kuid siin eksis tüdruk rängalt. Päevikust luges Ann, kuidas Kärt (tema ema) hääletas Tartusse, jõi seal ennast täis, suitsetas ning hulkus niisama teistega linnas ringi. Kaustikust sai tüdruk teada, et mees, keda ta pidas oma pärisisaks, osutus hoopis kasuisaks. Ann solvus oma vanemate (eelkõige ema) peale ning läks kodust minema. Ta sõitis koos oma klassiõe Ritaga Võsule, kus seisis tühjalt nende sõbranna surnud vanaisa maja. Kuna Rita oli suur pidutseja, kutsus ta sinna oma venna (joodikutest) kamba, kes jäid ka tüdrukute juurde mõneks ajaks elama. Võsul elas veel üks mootorratturist noormees Villem,
,,Jumalale", ,,Päeva loojaminemine", ,,Sõbradus" (s.t ,,Sõprus") jt. Vaadelgem neist kahte tuntumat, ,,Laulja" ja ,,Kuu". ,,Kristian Jaak Peterson ehk see, mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17nda eluaasta seest eluotsani." Niisuguse pealkirja pani Peterson oma päevaraamatule, mis ei ole sisu poolest tegelikult päevik, vaid filosoofiliste mõttekäikude kogu. Säilinud käsikiri täidab kaustikust vaevalt veerandi. Enamik lehekülgi jäigi tühjaks, sest surm tuli liiga vara. Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte puudutab kodu, kodumaad ja emakeelt, peamiselt aga arutletakse abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni
annaabi.ee 
