Närvisüsteem
oleks see isiksus (iseloom) haiguse tekkepõhjuseks; järeldada võib, et isiksuse muutmine vähendab südame- ja
veresoonkonnahaiguste riski. Sõltuvuses inimese isiksusest, tema emotsionaalsusest, emotsionaalsest
käitumisest, maailmavaatest ja psühholoogilistest ressurssidest olenevalt võivad sellel inimesel tekkida mitmed
erisugused füsioloogilised (vastu)-mehhanismid reageerimaks ning võitlemaks välismõjutuste vastu. Seega
mängib isiksus kausatiivset rolli haiguste puhul. See mudel on tihedalt seotud terminitega psühhosomaatiline
haigus ja psühhofüsioloogiline haigus.
See mudel ei ütle, et isiksus on ainus haiguse põhjus (Weiner, 1977). Peamiselt on enamike haiguste põhjusteks
mitmed erinevad tegurid. Näiteks vigane geen, stressorid (näiteks viirused), vanus jms. Selle mudeli järgi on igal
isiksusel soodumus teatud haigustele, kuid enamus neist jäävad sellest puutumata.
Bioloogilised kolmandad tegurid