107- Omadussõnu kasutatakse kas kohe peale nimisõna, millele nad omaduse annavad või nad esinevad kui öeldis-omadussõna, mida võib lugeda ka kui tegusõnaks (,,to become"/"to be") 108- Näide. Te tangata rerei ,,the good man" ,,hea mees" 109- Te tangata e rerei ,,The man is good" ,,mees on hea" (2) 110- Määrsõnad: 111- Määrsõnu kasutatakse tegusõnade järel muutes tegusõnade tähendust. Tavaliselt saab tegusõnu muuta määrsõnades lisades kausatiivse eesliite. 112- Näide. Nopo pakarerei ,,Sit properly" ,,Istu korralikult" 113- Kau iroa pakarerei ,,I know (it) well" ,,ma tean seda hästi" (2) 114- Rõhk 115- Rõhk langeb enamasti anuuta keeles esimesele silbile. Eirates vokaalide eemaldamist ja muid sarnaseid protsesse, saab anuuta keele silpide struktuuri kokku võtta järgmiselt: (C)V(:) (3) 116- Sõnade järjekord 117- Sõnade järjekord anuuta keeles on pigem paindlik kuigi domineerib subjekt-
Grammatiseerumine kui ühesuunaline protsess (areng suurema grammatilisuse suunas, aga mitte vastupidi). Vorm: TÄISTÄHENDUSLIK ÜKSUS > GRAMMATILINE SÕNA > KLIITIK > MUUTEAFIKS > Ø Üsna kiire ja jälgitav lüli muutusteahelas on täistähendusliku sõna muutumine abisõnaks, praegusaja eesti keeles näiteks sõnavormide vaatamata, hoolimata, võrreldes, sõnul toimimine kaassõnadena, sõnade üks ja see toimimine artikloididena, verbi laskma toimimine kausatiivse abiverbina. Verbi hakkama tendentsil toimida tuleviku abiverbina on seljataga tee isiku või objektiga seostumisest (mis kajastub ühendverbides külge hakkama, millegagi peale hakkama) tegevuse alguseks ja sealt edasi ajasuhte väljendajaks. Eesti keeles on kujunemas aspektipartikkel ära, mille lähtetähendus on kohatähendus "kusagilt ära, mujale". Aspekti väljendama sobib ära hästi hävimist ja lõppemist, seega kujuteldavalt vaateväljalt kadumist väljendavate verbidega
annaabi.ee 
